Lihavõttepühadest...

Järgnevat kas uskuge või mitte. Samuti nagu võib Jeesue ülestõusmist just sel ajal kas uskuda või mitte.
Lurence Gardneri taamatust- "Sõrmuste isandate valdused" kirjastuselt OLION. Gardneri raamatuid soovitan soojalt muideks...

"Ülestõusmis- ehk lihavõttepühade iga-aastane ajastamine on keeruline. Need võivad olla mitmel eri kuupärval 22. märtsi ja 25. aprilli vahel, tegelikult esimesel pühapäeval pärast esimest täiskuud pärast kevadist pööripäeva. Võib öelda, et algselt kasvas see välja juutide paasapühadest, mis Vana testamendi 3. Moosese raamatu järgi langeb nisani (märts-aprill) kuu 14. päevale, mil on pärast pööripäeva esimene täiskuu. Ristiusu piiskopid jäid kindlaks, et esimene ülestõusmispõha peab alati langema pühapäevale. See tähendas, et erinevalt jõuludest ei saa igaks aastaks mingit kindlat kuupäeva määrata. Vaatamata vaidlustele omavahel konkureerivate kuu- ja päikesekalendrite üle otsustati ülestõusmispühade kuupäev Inglismaal koos pühade nime (Easter) endaga lõplikult Whitby sinodil Yorkshire´s 664 aastal. Sellel kirikukogul lepiti kokku, et rooma kirik võib tarvitada kevadejumalanna Eostre pidustuste nime.

Tegelikkuses ei olnud Rooma strateegia mitte päris edukas. sest paljude endiste pühade populaarsed sümbolid jäid alles (näiteks puuvõõrik jõulude ajal ja jänkud ülestõusmispühadel). Mitte kummalgi ei olnud midagi tegemist ristiusu tavadega.

"PAGANLIK" TRADITSIOON- enne kristlust.

EOSTRE (Ostara)- 21. märtsi paiku
Ülestõusmis- ehk lihavõttepühad. Kevadine pööriaeg on aeg, kui päev ja öö on ühepikkused. See on aeg, mil Iileksikuningas sünnib taas ja kevadejumalanna Eostre ilmub roheliste väänkasvudega ehitult suurima viljakuse kehastajana, et kinkida lihavõttemuna. Tema sümbol on (Kuult paistva arvatava jänese kujutise järgi) lihavõttejänku ja üldiselt kujutatakse teda rohkete kevadlillede keskel. Kingitakse värvilisi mune, mida hinnatakse talismanidena; koidu ajal süüdatakse tervistavaid lõkkeid; pannakse mulda seemneid uueks saagiks; kodus tehakse kevadpuhastus; küpsetatakse roosiristiga kukleid, mida süüakse soojalt, ja punutakse linnupesade moodi korve. Eostre (Ostara= on andnud nime ka naishormoonile östrogeenile."

ASexuaalsus

Ilus ja tore asi arvatavasti. Kui paljud selle tähe all elavad, ega ei teagi seda täpselt. ja tegelikult- kas eriti huvitabki kedagi? Mitte, et seksi teema oleks paha ja tabu, kuid see on täpselt nagu seksuaalse orientatsiooni, muusika valiku, religiooni ja muude asjade puhul. Tahad- ole. Aga ära suru peale. Muud nagu ei ootakski mõtlevalt inimeselt.
Tänane "Kahvel" oma saatekülalise (naise) näol oli kahjuks erand. See veel puudus, et ma saate tegijaid milleski süüdistaks. Kaugel sellest- väga huvitav teema valitud. Kuid...
Niisiis- saatekülaline. Kena noor naisterahvas, kes ei teadnud ise ka mida ta tahab, teadis ainult, mida ta kuulutada tahab- on aseksuaalne, õnnelik selle üle, 24 tundi ööpäevas kiimas ja peale ärkamist ja enne magamaminekut rahuldab ennast. No tore, et päris mitte ilma, aga kus on siin aseksuaalsus? Vikipeedia ütleb, et aseksuaalsus on seksuaalsuse ignoreerimine; seksuaalsuhteid välistav seksuaalne orientatsioon. Kas vahekorda vibraatoriga või käega võiks nimetada näiteks suhteks? Seksuaalseks suhteks käe (vibraatori) ja indiviidi vahel? Või on indiviid vahekorras omaenda minaga? Kuid see mina, kellega ta vahekorras on, on ka ju keegi teine, kui ta päeval ringi kõndides on. Niisiis on inimene siiski vahekorras kellegagi? On seksuaalses suhtes kellegagi? Välistan kõik mehed, välistan kõik naised, jätan alles eneserahuldamise. Siis pole seksuaalset orientatsiooni? Minu arust on.
Mul isegi võib-olla ei oleks "tõekuulutamise" vastu midagi. Siis kui sa kuulutad seda tõde vähemustele. Oma vibraatorile, oma käele. Kes meist ikka sellest patust puhas on. Kuid kuuluta seda tõde siis, kui sul enda jaoks tõde välja töötatud ja läbi mõeldud...

Kahju inimesest- noor, kena naine...

Rullnokad autoroolis

Käisin siis täna kaubanduskeskuses. Ah, mis ma salgan- Lõunakeskus kesklinnas oli selleks kohaks. Muidu ilus tore kant, kus mul meeldib ikka pojaga käia, et viimasega koos kala talle osta. Olin just koos kaasaga poeuksest oma söögikottidega välja saanud, kui Pärnu mnt. poolt kimas meie poole mingi auto. Marki ei tasu minusuguse käest loomulikult küsida- olen suhteliselt võhik neis asjus, kuid meie poole ta vaatama minu võhiklikkusele suurel kiirusel kimas. hoogu maha ei võtnud. No vaatamata võhiklikkusele võin väita, et oma 80 kilti tunnis oli küll sees. Meie õnneks alla ei jäänud. ja õnneks polnud ka last kaasas, sest nemad on ju tavaliselt just need, kes võivad igasugustes ootamatutes olukordades imelikult käituda, kuid üks suur kajakas oli just keskuse ette asfaldile laskunud ja meie silme all ta selle kiirelt liikuva auto rataste alla ka sattus. Kahju loomast. Mitte linnust, vaid sellest loomast, kes roolis oli ja isegi hoogu maha ei võtnud. Kaugele ta niimodi ei sura... Ja see pole mitte sellepärast öeldud, et ma seda sooviksin. Ei soovi. Aga kahjuks niimoodi ta tavaliselt kujuneb