Wednesday, August 29, 2007

Filmikunsti SURM...

Ilusad sõnad tuleb ära lõpetada. Ei ole kunsti. On vaid vaatja vajadus. Lihtsa ja arusaadava loo järele.
Pole olemas autorit. On vaid käsitööline, kes vormib vaatajale sedasama lihtsalt arusaadavat lugu.
Milleks see kõik? Kas sellest arusaamiseks peab tõesti filmikoolis käima? Ei, mitte selleks, vaid selleks, et omandada tehnilised oskused seda lihtsat, arusaadavat lugu jutustada.
Ma tunnen siirast rõõmu kasvõi oma kursavendade-õdede üle, kellel pole olnud küsimust, miks neile kool. Nad on sellest koheselt aru saanud ja teevad häid vaatajale suunatud filme. Neil pole sisemist heitlust kahe poolsuse vahel. Nemad ei ole 50selt režissööridena peast segased. Võib-olla esimest korda mõitsan, miks mõned lähevad. Õnneks üha vähemad- nad proovivad viimase hetkeni teha KUNSTI. Ennast sisemiselt lõhkudes. Pole vaja... Keegi ei oota neilt seda. Oodatakse vaid lihtsat, voolavat arusaadavt lugu...